Sümboolika

Pühendus vanale koolile

Sõnad Rein Veidemann, viis Valter Ojakäär.

1. Kui mure halli külvab argipäeva tuul
ja sellest tuikab sinu väsin´d pea
Kui vältimatuks juba saab valujoon su suul,
kui silmist meelest läeb sul kõik mis hea!

Refr.
Siis ütle Rääma, siis ütle Rääma
Võib teistele too koht küll võõraks jääda
On sinu jaoks sel sõnal ikka võlu
Sest alguse sai Räämal kord su elu!

2. See sõna mõtetesse lapsepõlve toob,
kus päikest rohkem oli kui on nüüd.
Taas kangastub ses sõnas su päris kodukool,
siin männisalus peitub veel su hüüd!

Refr.
Kui ütled Rääma, kui ütled Rääma
Võib teistele too koht küll võõraks jääda
On sinu jaoks sel sõnal ikka võlu
Sest alguse sai Räämal kord su elu!

3. Ei ole algustesse tagasi meil teed,
on iga möödun´d päev su ainus päev.
Ent mälestuste helgid on ometigi need,
kus iseend sa minevikus näed…

Refr.
Ja ütled Rääma, ja ütled Rääma
Võib teistele too koht küll võõraks jääda
On sinu jaoks sel sõnal ikka võlu
Sest alguse sai Räämal kord su elu!